väikesed rõõmud

elus on nii palju pisikesi asju mille üle rõõmu tunda. need panevad sind mõtlema sellele kas ongi üldse midagi keerulist vaja. muidugi pirtsutame vastavalt tujule nende pisasjade tähtsusetuse üle, aga kui vaadata maailma avatud silmadega, võime leida nii palju asju, mis on veel avastamata või mille üle on veel rõõmustamata.
erinevatel inimestel on erinevad pisiasjad, mis nende elu täiuslikumaks muudavad. mõnele neist meeldib pea igal võimalusel söögist räägita ja seda mitte igaval ja monotoonsel toonil vaid kirega, mõni neist ei jäta kasutama hetkegi vaikust ja hakkab laulma, mõni on rõõmus midagi uut ja seninägematut avastades. mida iganes... on ääretult vahva näha, et on selliseid inimesi ja et oma rõõmude keskel ei huvita neid miski muu. hea on näha, et inimesed on õnnelikud. elu on avastamist väärt ja täis üllatusi. kahjuks ei leia neid üllatusi kodus paigal istudes ja oodates... tuleb ise agar olla ja avastada! elu on liiga huvitav, et seda maha magada...

südametu

otseloomulikult olen mina see südametu ja kalk kuju, kellele ei lähe teiste tunded ja mõtted korda. iga kord kui muutun haavatavaks saan ma kirvega kõige julmemal kombel seljahaava. miks ei võiks mõni ilus hetk jääda nii, nagu ta on? miks peab alati keegi kas siis tahtlikult või tahtmatult sellele vee peale tõmbama? ja kes üldse saab võtta omale õiguse teada mida ma tunnen või mõtlen? lugesin just hetk tagasi ühe kalli inimese blogist, et ka temal on vähemalt samasugune mõte. siinkohal tsiteerikski teda: sina pead teiste tunnetega arvestama, aga teised võivad sinu tunnetega arvestada.
elu on imelik, aga päris põrguks suudavad selle ikka ainult inimesed muuta...