igale oma ehk joodiku jäätis

täna, täiesti juhuslikult kõikvõimalike tuttavate/sõprade blogindusi läbi sirvides meenus mulle oma. kahtlane.... aga siiski see mulle meenus. ma isegi suutsin välja mõelda miks ma seda blogi alles hoian. mulle lihtsalt meeldib aeg-ajalt seda ise jälle lugeda ja mõelda, et kunagi mul oli isegi mõtteid. nüüd aga upun oma ääretult igavasse töö-kodu-töö-töö-kodu stiilis elusse ja suudan vaevu millestki muust mõelda. rääkimata siis millegi vahva ja huvitava kirjutamisest. siiski-siiski tekib mul tavalise (kuigi ma seda ilmselt ei ole) inimese moodi soov kusagil ka omi mõtteid välja öelda ja mis saakski olla parem kui interneti avarustesse peituv vaadake-olen-nii-äge-et-oman-blogi blog.